Zaphod viibutas kätt ja kanal muutus jälle. Ikka glunk-muusikat, aga nüüd oli see taustaks uudistesaatele. Uudised olid alati kõvasti töödeldud, et ühtida muusika rütmiga.
"...ja uudiste teadustuse tõi teieni sub-etha laine, ringhääling üle terve Galaktika kogu päev läbi," prääksus hääl, "ja me ütleme suure tere kõigile intelligentsetele eluvormide igal pool... ja kõigile teistele väljaspool, saladus on vapustav, sellid. Ja muidugi, tänaõhtune suur uudistelugu on uue Ebatõenäosus Mootori tüüpi laeva vargus ei kellegi muu, kui Galaktika President Zaphod Beeblebroxi poolt. Ja küsimus, mida igaüks küsib on... kas suur Z on lõplikult tobe? Beeblebrox, see mees, kes leiutas Pangalaktilise Kurguloputuspommi, ebausaldusväärne pettur, Eccentrica Gallumbits'i poolt ükskord kirjeldatud kui Parim Pauk alates Suurest ja äsja hääletatud seitsmendat korda Halvimini Riietatud Aistmisvõimeliseks Olendiks Tuntud Universumis... on ta jõudnud nüüdseks järeldusele? Me küsitlesime ta isiklikku ajuhoiu spetsialisti Gag Halfrunt'i..."
Muusika keerles ja mattus hetkel. Teine hääl segas vahele, oletatavasti Halfrunt. Ta ütles "Gena, Zaphod on just zee zell, kas teate?" aga ei jõudnud kaugemale, sest üks elektripliiats lendas üle kabiini ja läbi raadio sisse-välja tundliku õhuruumi. Zaphod pöördus ja vaatas Trilliani - too oli visanud pliiatsi.
"Hei," ütles ta, "miks sa nii tegid?"
Trillian koputas oma sõrmega ekraanitäiele numbritele.
"Ma ainult mõtlen millestki," ütles ta.
"Jee? Mis on väärt minu kohta käiva uudistesaate katkestamist?"
"Sa kuulsid enda kohta küllalt."
"Ma olen väga ohtlik. Me teame seda."
"Kas me võime su ego korraks alla suruda? See on väga tähtis."
"Kui ümbruses on midagi tähtsamat, kui minu ego, tahan ma selle kinni püüda ja kohe maha lasta." Zaphod vaatas teda jälle, siis naeris.
"Kuula," ütles Trillian, "me korjasime need paar selli..."
"Missugused paar selli?"
"Kaks selli, kelle me üles korjasime."
"Ah jaa" ütles Zaphod, "need paar selli."
"Me võtsime nad peale sektoris ZZ, Pluural Z Alfa."
"Jee?" ütles Zaphod ja pilgutas silmi.
Trillian ütles vaikselt, "Kas see tähendab sulle midagi?"
"Mmmm," ütles Zaphod, "ZZ, Pluural Z Alfa, ZZ Pluural Z Alfa?"
"Noh?" ütles Trillian.
"Ee... mida tähendab Z?" küsis Zaphod.
"Missugune?"
"Ükskõik missugune."
Üks põhilisi raskusi, mida Trillian Zaphodiga suheldes koges, oli õppida eristama, kas too püüab olla loll ainult selleks, et inimeste kaitsevõimet vähendada või selleks, et ta ei viitsinud mõelda ja tahtis, et keegi teine seda tema eest teeb, kas ta püüab olla solvavalt loll, peites fakti, et ta tegelikult ei saa aru, mis toimub või ongi tegelikult loomuldasa loll. Ta oli hästi tuntud, kui hämmastavalt tark ja üsna selgelt ka oli - aga mitte alati, see ilmselt häiris teda, sellest ka teguviis. Ta eelistas pigem hämmastunud, kui põlglikke inimesi. Eelkõige sellepärast näitas ta end Trillianile loomult lollina, aga too ei viitsinud enam seletada. Ta näitas ja tagus vastu tähekaarti ekraanil, nii ta võis arusaamise Zaphodile kergemaks teha, ükskõik, mis põhjused tal end sedaviisi näidata siis olidki.
"Seal," osutas ta, "Täpselt seal."
"Oi... jaah!" ütles Zaphod.
"Noh?" ütles ta.
"Mis noh?"
Ühed osad Trilliani peas kiljusid teiste osade peale tema peas. Ta ütles, väga rahulikult, "See on sama sektor, kus sa alguses mind peale võtsid."
Zaphod vaatas Trilliani ja siis ekraanile tagasi.
"Oijaah," ütles ta, "nüüd on see viljatu. Me peame põrutama otse Hobusepea Pilve keskele. Kuidas me sinna saame? Ma mõtlen, et seda pole kusagil."
Trillian ignoreeris teda.
"Ebatõenäoline Liikumine," ütles ta kannatlikult. "sa selgitasid mulle seda ise. Me läbime iga Universumi punkti, sa tead seda."
"Jee, aga kas pole see üks metsik kokkusattumus?"
"On."
"Võtta keegi peale selles punktis? Mis on välja valitud kogu Universumist? See on ju nii... Ma tahan seda uurida. Arvuti!"
Siriuse Küberneetika Laevasilla Arvuti, mis kontrollis ja juhtis laeva iga tükikest, lülitus suhtlemisele.
"Hi seal!" ütles ta selgelt, paisates samaaegselt välja peent riba perfolinti, kõige salvestamiseks. Perfolint ütles, Hi seal!
"Oh Jumal," ütles Zaphod, ta polnud selle arvutiga kaua töötanud, aga oli juba õppinud seda jälestama.
Arvuti jätkas ninakalt ja rõõmsalt nagu oleks nad pesupulbrit ostmas.
"Ma tahan teada, ükskõik milline su probleem ka poleks, ma olen siin, et aidata sul seda lahendada."
"Jee, jee," ütles Zaphod. "Vaata, ma arvan, et kasutan parem tükki paberit."
"Kindel värk," ütles arvuti, lõgistades samaaegselt selle teate välja paberikorvi. "Ma saan aru. Kui sa kunagi tahad..."
"Vait!" käratas Zaphod ja kahmates üles pliiatsi, istus Trilliani kõrvale puldile.
"Okei, okei," ütles arvuti solvunud häälel ja sulges jälle oma kõnekanali.
Zaphod ja Trillian süvenesid numbritesse, mida Ebatõenäosuse Lennu ülevaade vaikselt nende ees vilgutas.
"Kas me saame välja arvutada," ütles Zaphod, "nende seisukohast, mis oli nende pääsemise Ebatõenäosus?"
"Jah, see on konstant," ütles Trillian, "kaks astmes kakssada seitsekümmend kuus tuhat, seitsesada üheksa ühe vastu."
"See on suur. Nad on õnnelikud poisid."
"Jah."
"Aga sõltuvalt sellest, mida meie tegime, kui laev nad peale võttis..."
Trillian lõi numbreid kokku. Need näitasid kaks astmes Lõpmatus miinus üks ühe vastu (üks irratsionaalarv, millel on ainult Ebatõenäosuse Füüsikas Tavapärane tähendus).
"See on tõesti madal," jätkas Zaphod kerge vilega.
"Jah," ütles Trillian ja vaatas teda narritavalt.
"See on üks suur ports Ebatõenäosust, mis me välja arvutasime. Midagi kenakesti ebatõenäolist ilmutab end meie arvutuspaberil, kui me selle kõik ilusaks summaks kokku liidame."
Zaphod kritseldas mõned summad, tõmbas need maha ja viskas pliiatsi ära.
"Kuradi jama, ma ei saa seda kätte."
"Noh?"
Zaphod lõi oma kahte pead ärrituses kokku ja krigistas hambaid.
"Okei," ütles ta. "Arvuti!"
Häälekanalid ärkasid jälle ellu.
"Miks, halloo seal!" ütlesid need (perfolint, perfolint). "Ma tahan ainult teha su päeva kenamaks ja kenamaks ja kenamaks..."
"Jee, hästi, jää vait ja arvuta mu jaoks üht-teist."
"Kindel värk," vadistas arvuti," "sa tahad tõenäolisuse ennustust, mis baseerub..."
"Ebatõenäosuse andmetel, jeeh."
"Okei," jätkas arvuti. "Mul on üks huvitav väike tähelepanek. Oled sa märganud, et enamiku inimeste elusid valitsevad telefoninumbrid?"
Valuline ilme libises üle ühe Zaphodi näo ja sellelt teisele.
"Oled sa napakas?" küsis ta.
"Ei, aga sina saad, kui ma ütlen teile, et..."
Trillian ahmis õhku. Ta klõbistas Ebatõenäolisuse Lennu aruande ekraani nuppudega.
"Telefoninumber?" ütles ta. "Kas see asi ütles telefoninumber?"
Numbrid vilkusid ekraanil.
Arvuti vaikis viisakalt, aga nüüd jätkas.
"Mida ma tahtsin öelda, oli..."
"Ära tüüta palun," ütles Trillian.
"Vaata, mis see on?" küsis Zaphod.
"Ma ei tea," vastas Trillian, "aga need tulnukad - nad on selle hädise robotiga teel sillale. Kas me saaksime nad korjata mõne kaameraga monitorile?"