Üliõpilaslaulik, 2.osa.

Savolaisten laulu

Mun muistuu mieleheni nyt
Suloinen Savonmaa
Sen kansa kaikki kärsinyt
Ja onnehensa tyytynyt,
Tää armas, kallis maa.

Jos kielin voisi kertoa
Näkönsä vanhat puut
Ja meidän vaarat virkkoa
Ja meidän laaksot lausua,
Sanella salmensuut.

Niin niistäpä useampi
Hyv' ois todistamaan:
Täss' Savon joukko tappeli
Ja joka kynsi kylmeni
Edestä Suomenmaan!

Karjalasten laulu

Suloisessa Suomessamme
Oisko maata armaampaa,
Kuin on kaunis Karjalamme,
Laulun laaja kotimaa.
Lauluna sen kosket kuohuu,
Järven aallot loiskuaa,
Säveleitä salot huokuu,
Ikihongat humajaa.

Ei oo meillä rikkautta,
Eikä maamme viljavaa,
Vaan on laulun runsautta,
Kylvämättä kasvavaa,
Sit' ei pane Idän halla,
Eikä Pohjan pakkaset,
Se ei sorru sortamalla,
Sitä ei lyö rakehet.

Konsa vaino Suomeamme
Kovin kourin koittelee,
Silloin kurja Karjalamme
Suomen surut soittelee.
Ja kun onnen päivän koitto
Suomellen taas sarastaa,
Silloin riemun suuri soitto
Karjalasta kajahtaa.

Hellad vennad, astkem kokku
Lustipidu laua ümber;
:,: Tóstkem klaasid, tóstkem kannud,
Laskem priiust elada. :,:

Lapsepólve ladus lootus,
Mis mu kaisus enne kasvas
:,: Mängimisel pehmel murul:
Ärka jälle ülesse! :,:

Laena julgust, laena jóudu
Targa tööde toimetusel',
:,: Vahvusta sa meie vaimu
ônnistuseks isamaal'. :,:

Hellad vennad, tóstke kannud
Nende meeste auks ja ónneks,
:,: Kes on tähtsa' tegudega
Eesti pólve parandand. :,:

Hellad vennad, joogem jälle
Neile heldeil' emadele,
:,: Kes on kannud kangeid poegi,
Kauneid tütreid kiigutand. :,;

Joogem noorte' neidudele,
Tühendeles kannud, klaasid,
:,: Kübart kergitades kórges:
Eesti neiud elagu! :,:

Täitkem kannud ääretasa,
Andkem ohvrit Eesti mullal',
:,: Mis on muistsel ajal joonud
Vahva' eesti meeste verd. :,:

Joogem róómsast' jälle, vennad,
Sest veel elab eesti sugu,
:,: Kasvateleb kangeid poegi -
Eesti sugu elagu! :,:

Vaigistage kóne kómu,
Kuulge tósist laulu nüüd;
Kuulge, sóbrad, tóe sónu,
Mehed, tóe laulu mónu,
Kóla vastu, koori hüüd!

Meie armsal isamaale,
Lausa laulud, kólage!
Isamaa, sa helde, püha,
Kuule meie palve iha:
Meid su hoidjaks pühitse!

Pühitse meid, üliarmas,
Ikka hoidma eesti meelt!
Hoidma vabaduse idu,
Parandama eesti pidu,
Kosutama eesti keelt!

Löögem, vennad, käed kokku,
Tóstkem silmad taeva pool':
Isamaa, sind armastada,
Eesti elu ülendada
Olgu ikka meie hool!

Kaugele, sa hääl, ka kóla
Üle kóige isamaa!
Ärata kóik eesti sugu
Kuulma meie laululugu:
Igaüht sa ärata!

Armas ... vóta karik'
Pühitsetud jooki täis
Móók veel vóta teise kätte
Ugalale tervist joo nüüd.
Pidulikust karikast.
Et Sa ausaks tahad jääda
Ausal teel Su sammud seada
Selleks torka tekkel läbi nüüd!

Nüüd tekli tahan ma sull' pähe panna,
Sa ausalt teda kanna ja Ugalale ole truu!
Ta póhimótteid püüa Sa elus läbi viia,
Ta sihid olgu pühad Sul!

Eestimaa, mu isamaa,
Kuis mull' armas oled sa!
Murdvad rasked tormid, tuuled
Taara viimsed tammepuud,
siiski hüüavad mu huuled:
:,: Eestimaa, sull' annan suud! :,:
     Eesti vaprad vanemad
Vaimuvallast vaatavad,
Peas on neil kuldsed kroonid,
Vóidulaulud nende suus,
Neil on kuninglikud troonid,
:,: Kuldsed kandled palmipuus. :,:
     Eestimaa, su mehemeel
Pole mitte surnud veel!
Peab surm ka rohket lóikust
Suure sójakäraga:
Truiks jääme isamaale
:,: Viimse veretilgalla! :,:

Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub
Meil' vaiksel sammul lahkumise tund.
Su elupaat siis kaugel laintel kiigub
Ja sóbraringist näed sa vaikselt und.
Aeg kallis on, sest iialgi
Ei tule ta sull' tagasi!
Nüüd kóigile veel: ela hästi!
:,: Me vendeks jääme igavesti! :,:

Nii kaob ónn, kui metsik elu laine
Ta kórgelt lööb ja alla vahutab;
Mis armastand, ei seda sina vaene
Nüüd enam näe, sest haud sind lahutab.
Klaas kätte, sóber, sóbrale,
Veel joome ónne järele!
Me loodame, et lahkumine
:,: On kord veel jällenägemine! :,:

ANDEKS, KAS TEIL ON VEEL RUUMI? EI, KôIK ON TÄIS!

Tähtsaid mehi täis on poodium,
Jaa, kóik on täis.
Mulle pole kohta loodud,
Jaa, hiljaks jäid!
Kóikjal, kus on rahvast reas,
Seisan viimse viie seas,
Ootan, millal taandub kord -
Pikk järjekord.

:,: Viis viimast on meelest läinud sootuks, neid iialgi ei kutsuta
lauda, viis viimast ei kaota siiski lootust ja nii nad vóivad
róómsasti laulda. :,:

Kord kui uni vaevab silma,
Jaa, aeg on käes.
Kóik on rännul teise ilma,
Jaa, eks me näe,
Kaste nóuab rahvas seas,
Seisan viimse viie seas,
Kaugelt kandub ninna kóhn
Meelespea lóhn.

:,: Viis viimast etc.

Hei, küll ükskord saabub aeg,
He-he-hei, hei las liigub järjekord.

Anna, poiss, karikas mulle,
Täida head jooki ta täis!
:,: Tuluks jook mulle ja sulle,
Kui ta ka keelatud näis. :,:

Viin teeb südamed róómsaks,
Mis on kord kurvastus löönd.
:,: Vói mis on armastus urvaks,
Paljaks ning heledaks söönd. :,:

Jooki täis karikas teol
On just kui päike ja kuu;
:,: Kulla ja hóbeda näol
Särab ta enam kui muu. :,:

Joogem siis haljastel puudel,
Vennad kui óhtu on soe,
:,: Sellega tegu ei muudel,
Ega me karikaid loe. :,:

Ants oli aus saunamees,
Saun oli suure metsa sees.
Hundid, karud käisid sees,
Rebane istus katusel.

:,: Ai juudi valleraa!
Üks juut läks Tallinna.
Kuid raha polnud tal,
Ta sóitis pingi all. :,:

Ants läks móisa kaebama
Suure uhke tóllaga:
Seitse siga tólla ees,
Vana emis kóige ees.

:,: Ai juudi valleraa jne. :,:

Puupöör oli püksi ees,
Sassis habe rinna ees.
Sambla tort oli piibu sees,
Siiski oli kóigist ees.

Armsad sóbrad, vótkem kuulda, trillallaa, trullallaa!
Mis ma teile tahan laulda, trillallaa, trullallaa!
Oma väiksest piibust ma
Tahan teile rääkida.
Trillallaa, trullallaa!
:,: Sind mina ikka armastan! :,:

Kui ma óhtul voodi heidan, trillallaa, trullallaa!
Oma piibu kaissu vótan, trillallaa, trullallaa!
Magust musu annan tall',
Sest et naine puudub mul.
Trillallaa, trullallaa jne.

Kui ma ükskord naise vótan, trillallaa, trullallaa!
Siis ma temalt kohe nóuan: trillallaa, trullallaa!
"Minu piipu pead sa
Iga nädal pesema!"
Trillallaa, trullallaa jne.

Kui vast naisil lapsed nut'vad, trillallaa, trullallaa!
Siis nad vitsaga neid peks'vad, trillallaa, trullallaa!
Ei ma peksa vitsaga,
Annan piibukahaga!
Trillallaa, trullallaa jne.

Kui ma ükskord ära suren, trillallaa, trullallaa!
Kirjutage risti peale, trillallaa, trullallaa!
Siin hingab piip ja piibumees,
Kes eluaeg oli suitsu sees.
Trillallaa, trullallaa jne.

Ehitage rahukojad

Taaralaste targad pojad,
Eesti vaprad vennaksed,
Ehitage rahukojad
Endi keskel ülesse!

Üksmeel astub vóimsal sammul -
Eesti elu edeneb,
Vili kasvab, lokkab rammul;
Tulevik teid ónnistab.

Vaenuvinu kurnab jóudu,
Teiste ees teid naeruks teeb
Kannab elupóllul' póudu,
Rikub ólimed ilusad.

Taaralaste targad pojad,
Eesti vaprad vennaksed,
Ehitage rahukojad
Endi keskel ülesse!

Ehitagem Eesti kojad
Kolme kodu-värviga!
Vótku nendel Eesti pojad
Ennast ükskord ühenda',
Vótku kuldse armuköie
Venna-arm neil' veerita',
Vastaku neil' vägev hüüe:
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sinine on sinu taevas,
Kallis Eesti kodumaa.
Oled kord sa ohus, vaevas,
Vótkem sinna silmata;
Truudusest meil' tunnistagu
Taevasina määratu;
Ustavatel sooviks saagu:
"Eesti, Eesti elagu!"

Must on meie mullapinda,
Mida higis haritud;
Must on kuub, mis Eesti rinda
Vanast' juba varjanud.
Eesti maad, ta keelt ja rahvast,
Minu laul, sa ülenda!
Sellel' kostku koorid vahvast':
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Valges ehtes Eesti kased
Kaunistavad kodumaad,
Puhtalt eesti neiu pósed
Roosi-ilul lehkavad.
Puhas vanemate viisi,
Ära lópe iial sa,
Istutades órnu óisi:
"Eesti, Eesti, ela sa!"

Sinine ja must ja valge,
Ehitagu Eestimaad!
Vili vórsugu siin selge,
Paisugu tal täieks pead!
Vaprast meelest, venna-armust
Eesti kojad kólagu,
Kostku taeva poole pórmust:
"Eesti, Eesti elagu!"

Ei saa mitte vaiki olla,
Lauluviisi lópeta' -
Vaikimine oleks vale,
Sunniks südant lóhkema.

Tahan óige tasa laulda,
Tasa kannelt helista',
Et ei sind, mu kóige kallim,
Lauluga ma tülita.

Aga kui torm minu kandlelt
Kostab siiski kórvu sull',
Siis sa ise oled süüdi:
Miks nii armas oled mull'!

Eidekene ketrab, heietab lónga,
Heietab kondisel käel,
:,: Värtnake vuriseb, laulu lööb kaasa,
Kuni ta magama jääb. :,:

Eidekene unes näeb kadunud noorust,
Armsam tal härraste kokk,
:,: Eidekene paneb käed armsamale kaela -
Ärgates süles tal vokk! :,:

Ela hästi, mu kodumaa
Su rajad mulle on kitsaks jäänud.
Vastumeeli, raskel sammul
Jätan maha ma kodupaiga.
     :,: Vóóra keele vóóras sóna
     Tóukab eemal emakeele. :,:

Ole meeles isakodu
Pódrasilmus ja kóólusköied.
Oma kórvus ikkagi kuulda
Pódrakellade hääli tahan.
     :,: Palju pilte on mul silmis
     Südames neist tunnusmärgid. :,:

Ole meeles isakodu,
Lapsepólve mängupaika.
Oma kórvus ikkagi kuulda
Pódrakellade hääli tahan.
     :,: Palju pilte on mul silmis
     Südames neist tunnusmärgid. :,:

Ela hästi, mu kodumaa
Su rajad mulle on kitsaks jäänud.
Vastumeeli, raskel sammul
Jätan maha ma kodupaiga.
     :,: Vóóra keele vóóras sóna
     Tóukab eemal emakeele. :,: