Oma silmanurgast võis Phouchg näha väljast väljakult meretäit pinevalt ootavaid nägusid.
"Kas meid lintshitakse ära?" sosistas ta.
"See oli vintske ülesanne," ütles Sügav Mõte mahedalt.
"Nelikümmend kaks!" röögatas Loonquawl. "kas see on kõik, mida saate näidata oma seitsme ja poole miljoni aasta tööst?"
"Ma kontrollisin seda väga põhjalikult," ütles arvuti, "ja see on üsna kindlalt vastus. Ma mõtlen küsimust, et kui olla teiega päris aus, siis pole te kunagi tegelikult teadnud, mis küsimus see on."
"Aga see oli Suur Küsimus! Elu, Universumi ja Kõige Ülim Küsimus," ulgus Loonquawl.
"Jah," ütles Sügav Mõte ilmega, nagu taluks keegi heameelega lolli, "aga mis küsimus see tegelikult on?"
Pikaldane juhmistav vaikus hiilis meeste sekka, kui nad jõllitasid arvutit ja siis teineteist.
"Hästi, te teate, see on täpselt Kõik... kõik..." pakkus Phouchg nõrgalt.
"Täpselt!" ütles Sügav Mõte. "Kui te ükskord teate, milles küsimus tegelikult on, teate te ka vastust."
"Oh, kohutav," pomises Phouchg, virutades kõrvale oma märkmiku ja pühkides tillukesi pisaraid.
"Vaata, olgu," ütles Loonquawl, "kas sa võid meile palun öelda selle küsimuse?"
"Ülima küsimuse?"
"Jah!"
"Elust, Universumist ja Kõigest?"
"Jah!"
Sügav Mõte kaalutles hetke.
"Tühiasi," ütles ta.
"Aga kas sa oskad seda?" karjus Loonquawl.
Sügav Mõte kaalutles järgmise pikema hetke.
Lõpuks: "Ei," ütles ta otsustavalt.
Mõlemad mehed varisesid lootust kaotanult oma toolidesse.
"Aga ma võin teile öelda, kes oskab," ütles Sügav Mõte.
Nad mõlemad vaatasid kärmelt üles.
"Kes? Öelge meile!"
Arthur hakkas äkki tundma, et tema silmanähtavalt mitteeksisteeriv peanahk hakkab kihelema, kui ta leidis ennast aeglaselt aga halastamatult liikumas edasi vastu pulti, aga see oli, nagu ta oletas, vaid suurendus selle poolt, kes oli teinud salvestuse.
"Ma ei räägi millestki muust, kui arvutist, mis on tulemas peale mind," intoneeris Sügav Mõte. Tema hääl võitis tagasi oma harjutatud deklamaatorlikke toone. "Arvutit, kelle tühiseimaidki töötlemisparameetreid pole ma võimeline välja arvutama - ja ikkagi kavandan ma selle teie jaoks. Arvuti, mis võib välja arvutada Küsimuse Ülimale Vastusele, arvuti nii lõpmatu ja teravmeelse keerukusega, et orgaaniline elu ise moodustab osa selle operatsioonimaatriksist. Ja teie ise võite võtta uue kuju ja minna sellesse arvutisse, et juhtida tema kümne miljoni aastast programmi! Jah! Ma kavandan teile selle arvuti. Ja ma annan teile ka tema jaoks nime. Ja seda hakatakse hüüdma... Maaks."
Phouchg vahtis ammuli sui Sügavat Mõtet.
"Kui totter nimi," ütles ta ja suured lõhed tekkisid ta kehale kogu selle pikkuses. Loonquawl kannatas äkki ka kohutavalt sügavate haavade all, mis tulid mitte kusagilt. Arvuti pult läks kärna ja pragunes, seinad värisesid ja pudenesid ning ruum varises ülespoole, omaenda lakke...
Slartibartfast seisis Arthuri ees, hoides käes kahte juhet.
"Lindi lõpp," selgitas ta.