Andmed: TEHIK, Terviseamet, seisuga 13.04.2022

Siin toodud jooniseid võib kasutada vaid viidates autorile (Krista Fischer) ja andmete päritolule.

Analüüsi kuupäev: 15.04.2022

Vaktsineerimine ja nakatumine Eestis aastal 2021

Esimene Covid-19 vaktsiinisüst tehti Eestis 27. detsembril 2020. Seisuga 13.04.2022 on vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini saanud 853480 inimest vanuses 12 ja enam, moodustades 64% Eesti elanikkonnast ja 74% elanikkonnast vanuses 12+. Täisealisest elanikkonnast (18+) on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 75%, elanikkonnast vanuses 60+ on vaktsineeritud 80%.

Covid-19 läbipõdenuid on Eestis 13.04.2022 seisuga 510271, neist 27686 aastal 2020, 99814 aasta esimese 6 kuu jooksul ja
382771 alates juulist 2021.

Elanikkonna hõlmatus vaktsineerimisega ja läbipõdemine

Järgneval joonisel on toodud elanikkonna jaotus läbi aja seitsmes kategoorias.

  1. Põdenud, vaktsineerimata: inimesed kes on vastava kuupäeva seisuga eelnevalt nakatunud ja pole vaktsineeritud
  2. Põdenud + vaktsineeritud: inimesed kes on nakatunud ja pärast nakatumist ka vaktsineeritud (vähemalt ühe doosiga)
  3. Vaktsiinikuur alustatud + põdenud: inimesed kes on nakatunud ajal, kui nad on vaktsineeritud, aga neil pole veel täielikku vaktsiinikaitset (nad on saanud ainult ühe doosi kahedoolsilisest vaktsiinist või on kuuri lõpetamisest möödas vähem kui 14 päeva)
  4. Vaktsiinikuur lõpetatud + põdenud: inimesed kes on nakatunud pärast vaktsiinikaitse saavutamist (14 päeva teisest doosist või ühedoosilise vaktsiini doosist)
  5. Vaktsiinikuur alustatud: need on inimesed, kes on saanud kahedoosilise vaktsiini esimese doosi, aga neil ei ole veel saadud teist doosi või on teisest doosist vähem kui 14 päeva möödas. Siia kategooriasse ei kuulu nakatunud inimesed.
  6. Vaktsiinikuur lõpetatud: vaktsiinikaitse on saavutatud (vähemalt 14 päeva ühedoosilise vaktsiini doosist või kahedoosilise vaktsiini teisest doosist), aga ei ole saadud tõhustusdoosi
  7. Tõhustusdoos saadud: inimesed, kes on saanud kolmanda doosi (või teise doosi juhul kui esimene oli ühedoosilise vaktsiiniga) ja neil on tekkinud ka täiendav vaktsiinikaitse - st vaktsiin on saadud vähemalt 14 päeva tagasi
  8. Immuunkaitseta: inimesed kes pole vaktsineeritud (või pole veel osalist vaktsiinikaitset saavutanud) ega teadaolevalt nakatunud

Elanikkond vanuses 60 ja enam: hõlmatus vaktsineerimisega ja läbipõdemine

Vaktsineerimine ja nakatumine

Nakatumine läbi aja

Järgnevalt on leitud iga päeva kohta esmasnakatunute arv järgmistes kategooriates:

  1. Inimesed, kes pole selle päeva seisuga vaktsineerinud
  2. Inimesed, kes on selle päeva seisuga saanud ühe või kaks vaktsiinisüsti, aga nende vaktsiinikuur on veel pooleli - kuuri lõpetavast, st vastavalt vaktsiinile kas esimesest või teisest vaktsiinisüstist ei ole veel möödunud 14 päeva (või on teine süst veel tegemata)
  3. Inimesed, kelle vaktsiinikuur on lõpetatud.

Lisaks on toodud andmed korduvnakatumiste (teistkordsete nakatumiste) kohta.

Korduvnakatumise definitsioon: nakatumine inimeste seas, kellel esimesest positiivsest testist on möödunud vähemalt 60 päeva. Eraldi on toodud korduvnakatumine nende seas, kes on lisaks ka vaktsineeritud (vähemalt ühe süstiga) ja vaktsineerimata isikute seas.

Kõigi arvude puhul on leitud viimase 7 päeva keskmine (silumaks ebaühtlasest testimisest tingitud nädalasisest varieeruvust). Saadud arvud on omakorda jagatud läbi vastava rahvastikurühma suurusega konkreetsel päeval (igas kategoorias need, kes pole veel teadaolevalt põdenud) - rühmade suurused on näha ülaltoodud joonistel.

Et lastest vanuses 7-11 on seisuga 13.04.22 vaktsineeritud vaid 5.8%, on toodud ka eraldi joonis 12+ elanikkonna jaoks.

Nakatumine viimase 2 nädala jooksul

(31.03.2022-13.04.2022)

Keskmine nakatumus vaktsineerituse kategooriates elanikkonnas vanuses 12 ja üle selle

Kui analüüsi on kaasatud lapsed vanuses 0-11, siis on alltoodud rahvastikurühmades väga erinev vanuseline struktuur ja seega võib jõuda eksitavate järeldusteni. (Laste nakatumist kujutava joonise leiate allpool)

Nakatumine läbi aja vanuserühmades

Vanuserühmad on leitud 10 aasta kaupa, välja arvatud lapsed, kus rühmadeks on eelkooliealised (0-6), kooliealised, keda pole seni vaktsineeritud (7-11), kooliealised, kelle vaktsineerimise võimalus tekkis alates suvest 2021 (12-15) ja vanus 16-19; samuti on kõige vanemasse vanuserühma koondatud kõik 80-aastased ja vanemad.

Esmalt toome ülevaate vaktsineerituse protsendi muutumisest vanuserühmades. Vaktsineerituks loeme siin inimest, kes on kas: a) saanud 2 doosi kahedoosilisest vaktsiinist; b) saanud ühedoosilise vaktsiini või c) saanud ühe doosi vaktsiini ja on ka haiguse läbi põdenud.

Järgnevalt on toodud nakatumus 100000 inimaasta kohta nimetatud vanuserühmades.

Keskmine nakatumus vaktsineerituse kategooriates ja vanuserühmades viimase kahe nädala jooksul

(30.03.2022-13.04.2022)

NB! Järgneval joonisel vastab tulba kõrgus keskmisele nakatunute arvule 100000 inimese kohta päevas vastavas rühmas (nt lõpetatud vaktsiinikuuriga 30-39-aastaste seas). Tulba kõrguste vaheline erinevus ei pea olema sama ega ka mitte samasuunaline absoluutarvudes nähtava erinevusega, sest rühmad on erineva suurusega.

Nakatunute absoluutarvud, 30.03.2022-13.04.2022:

0-6 7-11 12-15 16-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80+
vaktsineerimata 220 236 166 79 310 402 342 287 208 119 138
kuur pooleli 0 7 8 5 11 27 13 14 15 9 6
kuur lõpetatud 0 9 173 213 531 665 505 418 259 117 98
tõhustusdoosiga 0 0 1 24 289 451 471 544 546 324 238
kokku 220 252 348 321 1141 1545 1331 1263 1028 569 480

Nakatumine, vaktsineerimine ja haiglaravi vajadus

Keskmine haiglaravi vajadus esmakordselt nakatunute seas läbi aja

Esmalt toome haiglaravi vajajate protsendid nakatunutest aasta 2021 erinevatel kuudel. Protsendi arvutamiseks on leitud, kui paljud vastaval kuul nakatunutest sattusid haiglasse. Et haiglasse jõuab inimene ca 85%-l juhtudest 7 päeva jooksul pärast nakatumist, on protsendi arvutamisel välja jäetud viimase 7 päeva nakatunud, kelle hulgas pole lõplik haiglasseminejate protsent veel teada - samas lisandub haiglasseminejaid siiski ka varasemate nakatunute hulgast. Seetõttu tuleb ka arvestada, et viimase kuu osas on see protsent ebatäpne ja võib hiljem tõusta.

Haiglaravi vajadus vaktsineeritud ja vaktsineerimata nakatunute seas viimastel nädalatel

Järgnevatel joonistel on toodud haiglaravile jõudnute protsendid (ja arvud) nakatunute seas vastavalt vaktsineerituse gruppidele alates eelmise kuu algusest.

NB! Tulba peale kirjutatud arvud on hospitaliseeritute absoluutarvud vastavas grupis nimetatud perioodil. Tulba kõrgus näitab aga seda, mis on selle arvu osakaal vastava grupi nakatunute seas

Covid-19 tõttu hospitaliseeritud haiglapatsiendid

Siin on toodud nende arv ja osakaal, kes on haiglaravi vajanud covid-19 raske kulu tõttu (siit on välja jäänud muul põhjusel haiglas olnud, kes on osutunud covid-positiivseks ja haiglainfektsioonid). Seega näitab nende osakaal nakatunutest otseselt haiguse raske kulu tõenäosust.

Toodud on haiglaravi vajanute osakaalud seisuga 13.04.2022 nende seas, kes nakatusid neli kuni kaks nädalat enne seda kuupäeva (arvestamaks faktiga, et haiglaravi vajadus võib tekkida kuni kaks nädalat pärast nakatumist).

NB! Tulba peale kirjutatud arvud on hospitaliseeritute absoluutarvud vastavas grupis nimetatud perioodil. Tulba kõrgus näitab aga seda, mis on selle arvu osakaal vastava grupi nakatunute seas

NB! Sellelt jooniselt on välja jäänud poolelioleva vaktsiinikuuriga isikute andmed - selliseid isikuid oli nimetatud ajaperioodi nakatunute seas kokku 400 ja nendest vajas haiglaravi 4 (mis jagunes eri vanuserühmade vahel). Samuti on välja jäänud vaktsineeritud korduvnakatunud, kelle seas oli haiglaravi vajajaid 4.

Raske covidi (haiglasse sattumise) tõenäosus erinevates rahvastikurühmades

Järgneva joonise saamisel on leitud covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv vastavas vanuserühmas ja vaktsineerituse kategoorias vahemikus 01.10.2021-02.04.2022 (arvud toodud eelmisel joonisel) ja jagatud see vastava rühma keskmise suurusega samal perioodil, ning korrutatud 10000-ga. Seega näeme, mitu inimest 10000-st vastavas rahvastikurühmas vajas haiglaravi raske covidi tõttu nimetatud perioodil.

NB! Vabandan - paaril eelmisel nädalal on see joonis olnud veidi ebakorrektne

Intensiivravi vajadus ja suremus nakatunute seas

Toodud on intensiivravi vajanute ja surnute osakaalud seisuga 13.04.2022 nende seas, kes nakatusid kuus kuni 2 nädalat enne seda kuupäeva.

(NB! Intensiivravile viiakse patsiendid, kelle seisund on raske, kuid kelle organism on piisaval tugev, et ta sellest ravist kasu võiks saada)

Nende seas, kellel vaktsiinikuur pooleli oli, oli intensiivravi vajajaid 3.

Surmad

Pooleli vaktsiinikuuriga isikuid oli sel perioodil nakatunutest 5830, neist suri 10 ja surnute keskmine vanus oli 74.2 aastat.

Vanuses 60 ja enam oli keskmine suremus vaktsineerimata isikute hulgas 4.3 korda kõrgem kui lõpetatud vaktsiinikuuriga isikute seas ja 7.6 korda kõrgem kui tõhustusdoosi saanud isikute seas.